need vaevad ujuvad kui
uppund laevad
on igal ühel
oma suund
see jäätund meri
- ohkan -
kui saab lahti vaevast
igas sadamas siis
pidu uus
sest
päeva paistel
kõmmelduvad lauad
(kuivab puri)
kõik saab elavaks
ka see, mis uus
...
o
see tool ja laud
ja elu mida elad
ja kõik on halvasti
ja siis on jälle „bliss”
ehk õnnistus
et elus oled
saab kätte sind,
õigemini mind.
jah, laevad
vajuv vesi
surnud aare
ja kiirgav päike
millel puudub jõud,
ma ujun
nagu oleks elus
kuid siis ma vajun
haarab vetepind.
ja kõik saab jälle
mahamaetud
mu unistused nagu
kirsipuusse murtud oks;
see päev, see vaev
see ärkamise tuhin
kui ainult mõistaks
jäädav koguaeg sind kaeb
oo
16.19
kuiv vajuv laine
ja leek, mis soojendab
kui sulab jääks
see tunne, sinu ümber
nagu maailma poleks
ja kõik on päris
taeva peal
must varjatuna
igaüks on üksi
ei tunne sooja
ega jäätu hingeõhk
maa peal on
küllap looja
kes sageli on üksi
nagu muinasjutus, seal
üks on ootus
ligimese jäävus
varjud ära tallud
siis on ainult üks
kustub, jäädav,
olematuks tõmbuv
vari,
kogu selle ilma peal.
o
kuiv valgus
näha nähtamatust läbi
see kustuv kulg
mis nagu elu
aeg ja algus
varjud läbi kõige
üks on algus
mitte tõmmelda
kui varjud
(kuni harjud)
oo
20.48
kui surm on ainult unenägu
valge vesi, valges kastekannus
siis tume ookean vaatab vastu
igas näos, mis ringi astub
ei ole otse minekuga kiiret
ma kõnnin nagu peata lind
ja tiivad,
tiivad löövad jõuetuna
kuiv valgus
näha nähtamatust läbi
see kustuv kulg
mis nagu elu
aeg ja algus
varjud läbi kõige
üks on algus
mitte tõmmelda
kui varjud
(kuni harjud)
oo
20.48
kui surm on ainult unenägu
valge vesi, valges kastekannus
siis tume ookean vaatab vastu
igas näos, mis ringi astub
ei ole otse minekuga kiiret
ma kõnnin nagu peata lind
ja tiivad,
tiivad löövad jõuetuna
mu ees on aasta, nagu kivist ring
ja kutse, iga ühest seatud
et kord,
et kord on algus, millel puudub põu
mu tulek, see on nagu sammal
ma astun siia
siin on minu nõu
ja kutse, iga ühest seatud
et kord,
et kord on algus, millel puudub põu
mu tulek, see on nagu sammal
ma astun siia
siin on minu nõu
o
kõik (on) lahti kistud
aga pole jäädav
ma astun nagu
tule säras laev
vee pind kannab
aga pole vastu
kuidas tunda ära
õhus end
see tunne,
olla puruks saetud
ja osad naeravad
kes teab, see veab
maailm on jäädav
aga naeruks
pole vaja muud
kui olla
irvel silm
oo
ma hoian sinust kinni nagu jäädav
ja kustumise valu, see ei rebene
kes suudaks kinni püüda ingli
kui ainus jäädav, see on ebemed
jah, kõik võib olla, nagu poleks hinge
ja riiulid on kaupa, paksult täis
ma ütlen pinge, välja saabub ringe
ja siis sa seisad, lund vist sajab
ooo
maa ilm on lahti kistud
aga neetud, need ei nea
tummad seisavad kui jäätund
sambad pole külmad
lihtsalt nad ei tea
jah, see viis on kummaline
keegi komistab
ja laulab seda taas
kuidas olla parem
inimene, ei oska
aga siiski
ometigi saaks
oooo
kõik (on) lahti kistud
aga pole jäädav
ma astun nagu
tule säras laev
vee pind kannab
aga pole vastu
kuidas tunda ära
õhus end
see tunne,
olla puruks saetud
ja osad naeravad
kes teab, see veab
maailm on jäädav
aga naeruks
pole vaja muud
kui olla
irvel silm
oo
ma hoian sinust kinni nagu jäädav
ja kustumise valu, see ei rebene
kes suudaks kinni püüda ingli
kui ainus jäädav, see on ebemed
jah, kõik võib olla, nagu poleks hinge
ja riiulid on kaupa, paksult täis
ma ütlen pinge, välja saabub ringe
ja siis sa seisad, lund vist sajab
ooo
maa ilm on lahti kistud
aga neetud, need ei nea
tummad seisavad kui jäätund
sambad pole külmad
lihtsalt nad ei tea
jah, see viis on kummaline
keegi komistab
ja laulab seda taas
kuidas olla parem
inimene, ei oska
aga siiski
ometigi saaks
oooo
1.07 (öösel)
kui ruttab ratas
millel pole nime
ja vaikus keeglit mängib
eludega, tühjast toas
siis tead, et
kummalised kured,
millel nokkadeks
on suled
lõuna lendavad
seal pole muret
aga ratas jookseb aina
ringi.
ja kuust saab päev
ja valsisammul
ruttad sa
või kõnnid lihtsalt
ringi.
käed varrukasse surutud
ja pea käib üsna ringi
see ratas lõppemast
ei lakka
ja koerad ikka
hauguvad siin kuud.
maa-ilm kui hakkab.
langus lakkab
valla pääseb luul.
-
luul = kinnismõte, ekslik,
millest pole võimalik
mõistlike tõestusi, selgitusi, näiteid tuues,
sellesse uskujat,
seda muutma veenda
o
kured lendavad
ja põdrad käivad
soodes ringi.
ja külmund lumi.
annab järele
ja peagi tuleb päev
kui rannas, kuumal liival,
saad ringi käia,
olla inimene,
jäätis käes.
ei ole vahti
ega valvurit sul vaja.
suur on süü, mis rõõmsalt
kõikjalt vastu naerab
see raha, milleks sulle vaja
on jälle tarvis kulda
vastu tulist rauda
uueks imeks muundada
kui kaob ka hääl
ja tuleb vaikida ses mängus.
kui kaob ka hääl
ja tuline on meelmürk
siis aiman
kured lendavad
sest neil ei ole kodu
põdrad kõnnivad,
sest nad ei tea.
aga sinu jäljed
inimene,
koristab kord aeg.
ja ehk see juhtub
õige pea.
oo
ja põdrad käivad
soodes ringi.
ja külmund lumi.
annab järele
ja peagi tuleb päev
kui rannas, kuumal liival,
saad ringi käia,
olla inimene,
jäätis käes.
ei ole vahti
ega valvurit sul vaja.
suur on süü, mis rõõmsalt
kõikjalt vastu naerab
see raha, milleks sulle vaja
on jälle tarvis kulda
vastu tulist rauda
uueks imeks muundada
kui kaob ka hääl
ja tuleb vaikida ses mängus.
kui kaob ka hääl
ja tuline on meelmürk
siis aiman
kured lendavad
sest neil ei ole kodu
põdrad kõnnivad,
sest nad ei tea.
aga sinu jäljed
inimene,
koristab kord aeg.
ja ehk see juhtub
õige pea.
oo
